Enamiku talispordialade puhul on kihilise riietumise printsiip hea põhimõte, mida spordiriiete valikul jälgida. Käesolev artikkel on suunatud eelkõige suusariiete valijatele, kus piisab tavaliselt kahest kihist, külmemate ilmade korral tasub ülakehal kasutada ka kolmandat kihti. Sarnased printsiibid kehtivad ka teiste talvise spordialade harrastamisel.

Õigesti valitud riietuses on sportida mõnus – intensiivsema tegevuse korral ei hakka liialt palav ning tempot aeglustades on endiselt keha soe ja nahk kuiv.

Kihiline riietumine

Kihid-kihid-kihid: aluskiht (loe siit), mis aitab niiskuse kehast eemale juhtida, vahekiht, mis hoiab soojust kahe alumise kihi vahel ja reguleerivad kehatemperatuuri ja välimine kiht, mis on ilmastikukindlast materjalist, kaitstes tuule, vihma, lume ja muude väliste tegurite eest.

Pidage meeles, et soojast autost väljudes tundub väljas alati külmem

Katsuge vältida üle riietumist. On täiesti normaalne, kui treeningu esimestel minutitel on jahe, kuna keha vajab soojenemiseks pisut aega. Mida rohkem erinevates tingimustes treenida, seda enam omandate kogemusi ka sobivate riiete valimisel. Riietuse valikul tuleb silmas pidada nii treeningu intensiivsust kui ka ilmaolusid.

Suusariiete valikul kohada kihtide arv vastavalt välistemperatuurile

Nii nagu suusamäärdeid, tuleb ka suusariideid valides arvestada välistemperatuuri ja üldiste ilmaoludega.     
Üldiselt piisab mõnekraadises külmas kvaliteetsest aluskihist ja tuulekindlatest suusapükstest ja -jakist. Oluline on just hoida kehast eemal külm tuul, mis kiiruse suurenedes aina ebamugavamaks muutub. Selleks on enamike suusajakkide ja -pükste esikülg kaetud tuulekindla kangaga. Häda pärast sobivad kasutamiseks ka paksemad jooksupüksid, kuid nende all oleks soovituslik kasutada eest tuulekindlaid pesupükse.

Suusariiete valimine

Kui temperatuurid langevad madalamale, siis oleks mõistlik kasutada suusajaki all ka vahekiht, aitab hoida keha pinnal tekkivad soojust paremini kihtide vahel kinni. See võib olla sarnaselt aluskihile sünteetiline või meriinovillast särk, sobib ka sünteetiline spordisärk. Jällegi, vältida puuvillaseid särke ja pusasid, mis imavad endasse niiskust ja muutuvad seeläbi külmaks ja raskeks.

Lisavarustus aitab külma vastu

Suusamütsid on tavaliselt õhukesest sünteetilisest materjalist ja kaitsevad pead ja kõrvasid külma eest. Soojemate ilmade korral võib kasutada ka sarnasest materjalist peapaela. Alati on soovituslik kaelas kanda ka torusalli ehk buffi.

Suusariiete valimine

Ligi 50% kehasoojusest väljub pea kaudu

Sageli hakkavad esimesena külmetama just sõrmed ja varbad. See on külmades oludes keha loomulik reaktsioon, mille eesmärgiks on suunata verd kehatüvele lähemale ja juhtida seda eelkõige elutähtsatesse organitesse.

Külmetavate jalgade ennetamiseks tasub suusasaapad osta kuni number suuremad. Sedasi ei suru saapad jalgades verevarustust kinni ja saapa ninasse jääb veidi ruumi soojale õhule. Suusatamiseks sobivad kõrge säärega spordisokid või spetsiaalsed suusasokid.

Suusakindad erinevad paksuse ja kuju poolest. Sõrmede külmataluvus on inimestel väga individuaalne. Kõige soojapidavamad on käpikud, kuid leidub ka paksust materjalist sõrmik-stiilis kindaid. Paljudel suusakinnastel on pöidla välispind kaetud pehme fliisriidega, millega on mugav suusatamise ajal nina pühkida.

Pikemate treeningute puhul on hea kaasas kanda ka sooja jooki. Selleks on olemas termosega jöögivööd, millel on lisaks ka tasku energiabatooni või autovõtmete jaoks. Sama vööd on mugav kasutada lisaks näiteks sügisestel matkadel või suusaimitatsiooni treeningutel.

Tutvu AT Spordi suusariiete valikuga veebipoes või tule külla ja küsi lisainfot meie klienditeenindajatelt.