Pagan, äkki ta saabki hakkama!
AS Swedbank Eesti juhi Robert Kitti kohtame sageli majandusuudistes, kuid oluliselt vähem spordivõistluste finišiprotokollides. Ometi leidis ta eelmisel sügisel mitmete sündmuste kokkulangemisel tee triatloni juurde, tõestades, et spordiga alustamiseks ei ole kunagi liiga hilja. Järgneb intervjuu Robertiga:
Robert Kitti teatakse seni äriringkondades kui tõsist tennisefänni. Ole hea ja räägi, kuidas sa triatloni juurde sattusid? Vaevalt sul keskea kriisiks aega on?
Ma ei usu, et ma väga suur tennisefänn olen. Osalesin Eesti MV 1988. aastal ja kuidagi otsustasin, et turniiridega on mul kõik. Aga muidugi, reket on kotis ja kord nädalas ma ikka väljakule satun.
Aga triatlon? Kõik on kinni inimestes ja päris palju ka juhuses. Juhus oli see, et ma olin 2018. aasta suve lõpuks otsustanud, et igapäevastes harjumustes tuleb midagi muuta ning seda teha vabatahtlikult enne, kui mõni suurem jama tervisega juhtub. Asjaolude kokkulangemine on seegi, et mu abikaasa ja poeg on kõvad jooksuharrastajad ning vastupidavusalade finišijoon tundus nii ihaldusväärne. No ja siis oli loomulikult juhus, et septembris helises ootamatult telefon ning Ain-Alar Juhanson kutsus Ironman Otepää 2019 kaasa lööma. Pilt sai kokku. Kehakaal vajas langetamist, perega rahvaspordiüritustel statisti rollist rajale minek tegemist ning kui Ain-Alar veel juhendab, siis tundus see kõik võimalik.
Kui palju sa tiheda töögraafiku, pere ja networkingu vahel spordile aega leiad?
Ma leian nii palju kui vaja, kuid nüüdseks (7 kuud peale alustamist) on aega ikkagi pidevalt puudu. Ma mõtlen aga teisiti: kui ma praegu enda tervise peale ei mõtle, siis ma 70-selt networkingu ja perega ei tegele. Nagu ütles N.N. Taleb:
„Et olla 70-selt rikas, peab kõigepealt veenduma, et olla 70-selt elus“
Oled tänaseks vastupidavusaladega regulaarselt tegelenud ligi seitse kuud. Mis on kõige raskemad momendid olnud ja kas midagi on tegelikkuses osutunud kergemaks kui algselt arvasid?
Tegelikult on kõik peas kinni. Rattaga kuuri alt välja sõita on üks asi, aga kui sa tead, et ees on 100+ km, siis on see ikkagi natuke teine. Aukartus. Hirmuäratav. Teostatav? Ega tegelikult midagi lihtsalt ei tule. Oktoobri alguses oli mulle lapsepõlvest jäänud mulje, et ma ei oska ujuda. Esimene kord ujusin 25m basseinis 1500m konna. Käed pidid järgmine päev ära kukkuma, aga müüt murdus – ma suutsin vees liikuda. Ain-Alar aitas krooli peale üle ja nüüd saab harjutada. Jooks – jooksma sain ma alles peale kuid kepikõnniga metsas müttamist. Kui tulemused vaikselt tulema hakkavad, siis tekib kohe positiivne emotsioon – ma suudan.
Näiteks 10 km jooksuaega parandasin sügisega 16 minutit. -1 kg kehakaalu ja -1 min 10 km jooksus. Tundub päris hea seaduspära.
Kuidas sõbrad ja pere sinu uude hobisse suhtuvad?
Ma usun, et traditsiooniliselt: „sa lõhud ennast ära“, „see on nii raske“, „ironman on hulludele“, „pagan, äkki ta saabki hakkama“, „sa oled nii palju alla võtnud“, „uskumatud tulemused“, …
Paljudel harrastajatel tuleb aeg-ajalt raskeid hetki, kus treeningud muutuvad vastumeelseks. Kuidas end motiveerid?
Miks ma seda teen? Ironman? Jah, see on see, mis sundis võib-olla talvel vesises lumes veel ühe suusaringi tegema. Ei, ma teen sellepärast, et ka kunagi Saaremaa kolme päeva jooksul kategoorias M75 olla stardis.
Ja taaskord inimesed. Ain-Alarist oli juba juttu. Trismile klubis on mul uusi sõpru – harrastajaid. Ja muidugi vanad sõbrad: Rait Pallo, Alti Vahkal ja Anti Saarepuu on vaid mõned, kes innustavad, nõu annavad ja alati kaasa elavad. Vastikul tõusul mõtled, mida need mehed teeksid – ei, nad ei katkesta – ja jõudu tuleb juurde.
Millal on sinu esimene triatlonivõistlus plaanis?
9. juuni – Paide triatlon! Ja sealt edasi Ironman Otepää, Valga, Tartu…
Kui oluliseks pead korralikku varustust?
Kuna ma olen üles kasvanud Nõukogude Lasnamäel, siis siiamaani arvasin, et „olemasolevad tossud käravad küll“. Tegelikult ei ole päris nii. Igasuguseid kaunu ei saa jalga toppida ning ausalt öeldes mõne reketiga mängida on parem kui teisega. Pole vist vaja rääkida, et rattal ja rattal on ka vahet? Ma soovitaks kindlasti nõu küsida spordipoodide asjatundjate käest ning osta sobivad asjad.
Soovime A&T Spordi poolt Robertile tulevasteks võistlusteks edu ja et hoog ei vaibuks!
Triatlonihooaeg on algamas! Parima varustuse leiad A&T Sport kauplusest Mustamäe tee 50 või veebipoes.
Ja nüüd kõik trenni!