Suuskade määrimine – kas ainult „tuumafüüsikutele“?

Talv. Lumi. Pirita või Nõmme-Harku suusarada. Otsisid keldrist välja oma vanad Fischerid või Visud ja oled üle mitmete aastate esimest korda suuskadel. Samm on juba enam-vähem, aga ikka tundub, et enamik möödakihutavaid suusasõpru on nagu Klaebod või vähemalt Northugid. Kindlasti oleks variant rohkem trenni teha või varustusportlasena kallimad suusad soetada, aga võib olla saaks kuidagi teisiti? Määriks näiteks suusad ära!

Alljärgnev jutt on lühike sissejuhatav ekskurss suuskade määrimise imepärasesse maailma, kus vahel tundub, et proffide puhul on kaalul rohkem kui elu. Harrastajate puhul ruulib eelkõige emotsioon mõnusast suusasõidust ja libedatest suuskadest.

Millal suuski määrida?

Ideaalis võiks peale igat pikemat (25km ja enam) trenni suusad uuesti määrida, sest hea libisemine rohkem ei kesta.

Määrimise vajalikkust saab hinnata suusapõhja järgi – kui see on muutunud kohati (reeglina kanna tagant) halliks, siis tuleks suusad uuesti määrida. Hallikas värvus näitab, et suusk on määrdest „tühi“ ja ei libise enam korralikult. Seega võiks peale igat treeningut heita pilgu suusapõhjadele – kui on halli värvi sees, siis tuleb uuesti määrida.

Määrimise sagedust mõjutab ka rada. Tehislumi on suure kristalliga ja toimib nagu liivapaber ehk tavaline määre kulub tehislumega rajal kiiresti ära. Looduslik lumi on pehmem ja õhulisem. Sellel suusatades peab määre kauem vastu.

Kes liigub suuskadel klassikalises tehnikas, siis ei ole mõistlik oodata millal pidamismääre on suusapõhja alt täiesti kadunud, vaid ikka siis, kui suusad enam „ei pea“ st lipsavad tagasi.

Kas uued suusad vajavad ka määrimist?

Kauplustes müüdavad uued võistlussuusad on eelmääritud- nende puhul tuleb määre lihtsalt sikli ja soonepliiatsiga maha lükata ning seejärel messing ja nailonharjaga puhastada. Kui määret suusapõhjal liiga palju, siis see mitte ei paranda, vaid halvendab libisemisomadusi.

Harrastajale mõeldud uued suusad tuleb esmalt lapi ja messingharjaga puhastada ning seejärel kanda uus määre määrderaua või kiirmäärdega suusapõhjale. Seejärel tuleb üleliigne määre messingharjaga maha lükata ja lõpuks viimistleda nailonharjaga.

Sa võid suuski ostes kohe poes paluda, et nad kohe suusad ära määriks, siis saad kohe rajale minna. 

Kodune vs kaupluses määrimine?

Korralikuks määrimiseks on vaja spetsiaalseid töötingimusi ja varustust:

• hästi ventileeritud ruumi garaaži või keldri näol,
• määrdepukki, kuhu suusad määrimiseks kinnitada,
• määrderauda ja muid töövahendeid
• libisemis ja pidamismäärdeid
• suusahooldusvahendeid (sikkel, harjad, soonepliiats, puhur, liivapaber jne)

Kui sobiv ruum olemas, siis esialgne investeering koduseks määrimiseks piirdub umbes poole tuhande euroga. Tõsisemad harrastajad ei pea paljuks ka 4000-5000 eurost investeeringut, mis võimaldab korralikku pulbrite ja struktuuriraudade valikut.

Kel aega ja viitsimist, siis kodustes tingimustes saab harrastaja lihtsamad suuskade määrimise protseduurid ise ära teha ja jätta hooaja alguse ja lõpu ning võistlusmäärimised professionaalide hooleks.

Minimaalne koduseks suusahoolduseks vajalik varustus:

• svammiga või sprayga libisemismäärded
• tahked pidamismäärded
• sünteetiline kork
• pidamisteip
• naturaalne kork
• nailonhari

Libisemist saab kodustest tingimustes väga hästi parandada kasutades sprei või svammiga pealekantavaid määrdeid. Loomulikult ei ole need nii efektiivsed ja kestavad vähem kui määrderauaga suusapõhjale kantud määrded, kuid paaritunnise treeningu peavad need vastu.

Uisusuuskade puhul tuleb spreimääret lasta suusa libisemisalale ühtlaselt ca 20cm kauguselt. Seejärel lükata naturaalse korgiga laiali ja oodata 15 minutit et määre kõveneks. Lõpuks hõõruda nailonharjaga määre edasi-tagasi laiali.

Klassikasuuskade puhul käib libisemise määrimine sarnaselt uisusuuskadega, aga pidamise määrimiseks tuleb esmalt määratleda täpne pidamismäärde ala, mis läheb tõukamisel vastu lund. Kodustes oludest saab seda teha lihtsa „paberilehe testiga“, aga mõistlikum on see siiski lasta spetsialistidel poes ära teha, sest isegi paari-kolme sentimeetrine möödapanek pidamisala osas tähendab reeglina liiga vähe või liiga palju pidavaid suuski.

Kodustes tingimustes võib pidamiseks kasutada spetsiaalset pidamisteipi. Teip on rullis ja selle peale kandmiseks on kaasas eraldi rullik. Enne teibilt kile eemaldamist on oluline teip korralikult vastu suusa pidamisala hõõruda. Vastasel korral võib teip kiiresti suusa küljest eemalduda.

Kui hätta jääd, siis youtube aitab?. Märksõna: „how to apply grip tape on skis“. 

Teip võib sõltuvalt raja olukorrast vastu pidada mitusada kilomeetrit ja tagab normaalsete talviste tingimuste puhul suuskade head libisemis- ja pidamisomadused. Selle eeliseks tavaliste tahkete pidamismäärete ees on ka see, et suusad peavad nii sulailmaga kui väga suure külmaga (-15C ja külmem).

Kel skin tüüpi ehk „karvaga“ suusad, neil on pidamisala juba tootja poolt määratud. Oluline on lihtsalt leida õige paindega ehk suusataja kaalule vastavad suusad.

Kokkuvõttes ei ole määrimine mingi raketiteadus ja väga lihtsate vahenditega võib ka Sinust saada Klaebo või vähemalt Petter Northug?

teksti autor: Rait Pallo